Siin on tegemist
erilise pärliga lugemismaailmas! Raamatus on rikkalikult lopsakas ja humoorikas
barokne dialoog, see on väga nauditav.
Kaasaegne sinihabe, don
Elemirio on hullumeelne, kes elab 16.sajandis, peab oma ametiks hispaanlaseks
olemist, s.t. väärikas olemist. Vabatahtlikult oma häärberist ei välju, pole 20
aastat väljas käinud: „Välismaailm
šokeerib mind oma labasuse ja igavusega.“ Too ekstsentrik saab küll
reaalsusest aru, kuid leiab, et parema meelega elaks ta vasallsüsteemi
rakendava monarhia alluvuses, mida enam tänapäeval kahjuks kusagil ei
eksisteeri.
Don Elemirio üürib oma
villas ühte tuba, et soetada selmoel naissuhteid, „keda pärjan oma huviga“ – hahaa! Seni on 20 aasta jooksul teadmata
põhjusel kadunud kaheksa naisallüürnikku, raamatu peategelane Saturnine on siis
järjekorras üheksas. Kuid vastu ootusi kujuneb too noor naine parajaks
vastaseks.
Moodsa sinihabeme
kulinaarne talent on hämmastav. Kõik, mis ta valmistab, lausa sulab suus.
Samuti oskab mees riideid õmmelda. Muidugi pärast mitmeid rikkalikult barokseid
dialooge Saturnine armub maja peremehesse: „Ma
olen samasugune idioot nagu teised.“
Mis edasi saab ning mis
siis juhtus nende kaheksa eelmise naisega, seda peate juba ise lugema! Raamat
on äärmiselt lühike, soovitan seda külluslikku dialoogi nautida aeglaselt
lugedes!
Teile lugemiselamusi soovides, Lagle
No comments:
Post a Comment